Mudelid

Parvlaeva Estonia digitaalne mudel

Parvlaeva Estonia digitaalse laevamudeli eesmärk on anda võimalikult täpne ettekujutus originaallaeva välimusest ning konstruktsioonilistest ja tehnilistest omadustest 27. septembri 1994 seisuga. Mudel on loodud parvlaeva Estonia füüsilise mudeli valmistamiseks ning laeva näitlikustamiseks erinevate uuringute läbiviimisel ja avalikkuse teavitamisel.

See digitaalne mudel on kõige täpsem ja autentsem mudel, mis on parvlaevast Estonia seni valmistatud. Mudeli loomine algas laeva originaaljooniste digitaliseerimisega – laevatehaselt saadud kahemõõtmeliste (2D) paberjooniste põhjal loodi kolmemõõtmeline (3D) laeva digitaalne joonis raalprojekteerimise (inglise computer-aided design – CAD) teel. Kuna originaaljoonised on koostatud laeva projekteerimise ja ehitamise erinevates etappides, leidub neis vastuolusid, ebaselget ja väärat teavet. Samuti tehti laevale teenistuskäigu jooksul erinevaid ümberehitusi, mistõttu kasutati jooniste digitaliseerimise käigus võrdlusmaterjalina kõikvõimalikke fotosid ja videoid laevast ning vrakist.

Laeva kolmemõõtmelise digitaalse joonise põhjal modelleeriti pinnad ja valmis laeva lõplik ruumiline mudel. Laevamudeli modelleeris riigihanke „Laevamudeli digitaalne modelleerimine, 3D-printimine ja värvimine“ raames alltöövõtjana OÜ Polüwerk.

Mudelil on nähtavad järgmised olulisemad laeva valmimisjärgsed ümberehitused:

lisatud õõtsumist vähendavad tiibstabilisaatorid (paigaldati jaanuaris 1994 Naantalis), mis ei ole nähtavad varasematel mudelitel
lühendatud vööripoolseid kimmikiile tiibstabilisaatorite paigaldamise tõttu (varasematel mudelitel on algsed kaheosalised kimmikiilud või sootuks üheosalised kimmikiilud)
lisatud väljalõiked vööri mõlema parda umbreelingusse vööripoolsete klüüside kohale (1990-ndatel Wasa Line’i teenistuses)
lisatud vasakusse pardasse korstna piirkonda 7.-8. teki vaheline trepp (1990-ndatel)
lisatud suurtel kiirustel ahtri vajumist vähendav pardisaba (ahtrilaiendus, paigaldati kevadel 1985 Vuosaaris)
lisatud vööri radarimast kahe radariantenniga (paigaldatud kahes osas 1980-ndatel Viking Line’i teenistuses)
eemaldatud ahtripoolseim radariantenn vööri radarimasti paigaldamisel, ahtripoolseima radariantenni vundamendile paigaldatud kahvel lipuvallide tarvis
eemaldatud korstna ahtripoolne laternamastmast ja paigutatud topituled ümber korstna vööripoolsele küljele, et korstnast väljuv suits ei varjaks topitulesid (1980-ndatel Viking Line’i teenistuses)

Võrreldes erinevate varasemate mudelitega on selle mudeli puhul pööratud olulist tähelepanu erinevate detailide arvule, mõõtmetele, paigutusele ja muule sarnasele. Näiteks on mudelil nähtavad 3. teki (autoteki) ülaosas paiknevad ventilatsiooniavad (paremas pardas 10 ja vasakus pardas 14 tükki), millel oli oluline mõju laeva uppumise käigule, kuid mis ei ole ei laeva üldjoonisel ega ka varasematel füüsilistel mudelitel vaadeldavad, samuti on mudelil võimalikult täpselt kujutatud ka kõik teised avaused (illuminaatorid, aknad, uksed ja ventilatsiooniavad), võttes arvesse, et nende arv, suurus ja paigutus ei ole mõlemas pardas sümmeetriline. Lisaks muule on fotode järgi võimalikult täpselt mudelile paigutatud pardamaalingud (ESTLINE kiri jne).

Kui mudeli loomisel oli eesmärgiks selle võimalikult suur täpsus ja autentsus, siis mudeli detailide arv, mõõtmed ja omavaheline paigutus üldiselt seda eesmärki ka täidavad. Mõningad väiksemad ja kitsamad detailid on mudelil siiski üledimensioneeritud, sest mudel on loodud ennekõike 1:150 mõõtkavas füüsilise mudeli 3D-printimiseks, mis on seadnud piirangu väikese läbimõõduga detailide printimisele (tulenevalt printeri konfiguratsioonist). Sellised detailid on näiteks reelingud, antennid ja muud laeva osad, mille üks või mitu mõõtu on päris laeval väiksemad kui 150 mm. See mudel kujutab ka üksnes laeva välist osa – sisemisi konstruktsioone ei ole modelleeritud.

Mudeli vaate muutmise juhiste avamiseks tuleb vajutada paremas alumises nurgas “Help” ikoonile (vasakult esimene, küsimärgi kujuline). Värvideta ühetoonilise mudeli kuvamiseks tuleb vajutada “Model Inspector” ikoonile (vasakult kolmas, kihtidega) ning valida “Matcap” geomeetria.

Parvlaeva Estonia füüsiline mudel

Parvlaeva Estonia füüsilise laevamudeli eesmärk on anda võimalikult täpne ettekujutus originaallaeva välimusest ning konstruktsioonilistest ja tehnilistest omadustest 27. septembri 1994 seisuga.
Mudelit kasutatakse peamiselt laeva ja selle uppumise käigu näitlikustamiseks õnnetusest pääsenute intervjueerimisel ning avalikkuse teavitamisel.

Mudel on valmistatud parvlaeva Estonia digitaalse mudeli põhjal 3D-printimise tehnoloogiat kasutades (võimalikult täpse tulemuse saavutamiseks võimalikult väikese ajakuluga). Mudeli valmistas 3DKoda OÜ riigihanke „Laevamudeli digitaalne modelleerimine, 3D-printimine ja värvimine“ raames. Mudel on mõõtkavas 1:150, s.t mudeli gabariitmõõtmed (pikkus, laius, kõrgus) on vastavalt 1047 mm, 207 mm ja 324 mm.

Mudeli laevakere (põhikonstruktsioon) on koostatud kolmest eraldiseisvalt 3D-prinditud sektsioonist. Suur osa mudeli detailidest on eraldi 3D-prinditud, seejärel värvitud ja laevakere külge liimitud. Mudeli liikuvateks osadeks on stabilisaatoritiivad, mida saab vastavatest pesadest sisse-välja pöörata.

Mudeli saab asetada alusraamile, mis võimaldab mudelit kolmel teljel (püst-, põik- ja rõhttelg) pöörata, näitlikustamaks laeva erinevaid asendeid uppumise käigus.

Pildid ja fotod

1 | 4

Three-dimensional (3D) digital drawing of the vessel Estonia

3D digital model of the Estonia

Physical model of the Estonia

Merepõhja ja vraki batümeetria digitaalne mudel

Parvlaeva Estonia vraki ja seda ümbritseva merepõhja batümeetria digitaalse mudeli eesmärk on anda võimalikult täpne ettekujutus parvlaeva Estonia vraki praegusest asendist merepõhjas ning seda ümbritsevatest pinnavormidest. Mudel on loodud peamiselt vraki asendi näitlikustamiseks erinevate uuringute läbiviimisel ja avalikkuse teavitamisel.

Mudel on loodud 13. juulil 2021 mereliste eeluuringute raames Stockholmi Ülikooli teostatud kahe batümeetrilise lehviksonari uuringu põhjal. Esimene uuring kattis ala ligikaudu 2,6 km x 1,8 km; teine keskendus vraki ümbrusele (ala ligikaudu 680 m x 340 m). Kahe uuringu töödeldud lehviksonari digitaalsed kõrgusmudelid on kokku pandud kõrglahutusega võrgustikku (ruudu suurus: 0,50 m × 0,50 m). Lehviksonari, selle uuringu ja vastava andmetöötluse kohta saab täpsemalt lugeda Stockholmi Ülikooli aruande EL21-Estonia lehekülgedelt 11, 23-24 ja 30-41.

Laevavrakk on lehviksonari detailse uuringuga suures osas hästi kaardistatud. Erandiks on laevavraki ahtriosa ning laevakere ja merepõhja vaheline kokkupuuteala piki põhjakülge. Selle põhjuseks on nendes piirkondades piki laevavrakki tekkinud esiletungiv süvend, mis tekitas akustilise varju, s.t lehviksonari kiirte jõudmine laevakere kokkupuutekohta merepõhjaga oli blokeeritud (seetõttu ei ole mudelil moodustunud ka laevakere negatiivseid kaldeid). Neid andmeid ei tohi üle tõlgendada (nt otsida sellelt mudelilt uusi auke laevakeres).

Merepõhja ja vraki batümeetria füüsiline mudel

Parvlaeva Estonia vraki ja seda ümbritseva merepõhja batümeetria füüsilise mudeli eesmärk on anda võimalikult täpne ettekujutus parvlaeva Estonia vraki praegusest asendist merepõhjas ning seda ümbritsevatest pinnavormidest. Mudel on loodud peamiselt vraki asendi näitlikustamiseks erinevate uuringute läbiviimisel ja avalikkuse teavitamisel.

Mudel on valmistatud merepõhja ja vraki digitaalse mudeli põhjal 3D-printimise tehnoloogiat kasutades (võimalikult täpse tulemuse saavutamiseks võimalikult väikese ajakuluga). Mudeli valmistas 3DKoda OÜ. Mudel on mõõtkavas 1:1088, mudeli gabariitmõõtmed (pikkus, laius, kõrgus) on vastavalt 735,29 mm, 500,00 mm ja 51,15 mm. Mudel on koostatud kuuest eraldiseisvalt 3D-prinditud tükist, mis on pärast ühendamist värvitud sõltuvalt merepõhja sügavusest.

Merepõhja ja vraki batümeetria füüsiline mudel

1 | 2

Physical bathymetric model of the wreck and seabed

Teoreetilise vraki ja merepõhja batümeetria digitaalne mudel

Parvlaeva Estonia teoreetilise vraki ja seda ümbritseva merepõhja batümeetria digitaalse mudeli eesmärk on anda ettekujutus parvlaeva Estonia vraki praegusest asendist merepõhjas ning seda ümbritsevatest pinnavormidest. Mudel on loodud peamiselt vraki asendi näitlikustamiseks erinevate uuringute läbiviimisel ja avalikkuse teavitamisel.

Mudel on loodud kahe varasema mudeli põhjal – vraki asendist täpsema ülevaate saamiseks on kokku pandud parvlaeva Estonia digitaalne mudel ning merepõhja ja vraki batümeetria digitaalne mudel.

Parvlaeva Estonia digitaalselt laevamudelilt on eemaldatud vöörivisiir ja -ramp, päästepaadid ja -parved ning keeratud sisse stabilisaatoritiivad. Vraki teoreetilise mudeli saamiseks on laevamudel keeratud ja paigutatud merepõhjas asuva vraki asendi järgi.

Merepõhja ja vraki batümeetria digitaalselt mudelilt on eemaldatud merepõhjamõõdistuse tulemusena saadud vraki kujutis ning asendatud see vraki teoreetilise mudeliga.

Parvlaeva Estonia vraki fotogramm-meetriline mudel

Parvlaeva Estonia vraki fotogramm-meetrilise mudeli eesmärk on anda võimalikult täpne ettekujutus parvlaeva Estonia vraki praegusest seisundist ning seda vahetult ümbritsevast merepõhjast. Mudel on loodud peamiselt vraki tervikliku seisundi põhjalikuks uurimiseks ja avalikkuse teavitamiseks.

Mudel on loodud mereliste põhiuuringute raames ajavahemikus 6. juunist kuni 22. juunini 2022 Rootsi ettevõtte Ocean Discovery AB poolt. Fotogramm-meetria on tehnoloogia, mille abil tehakse digitaalseid 3D-mudeleid, kasutades selleks paljusid tavalisi 2D-fotosid objektist. Kõik fotod peavad üksteisega kattuma. Seejärel leiab järeltöötlustarkvara erinevatel fotodel kattuvad punktid ja seob need kõik kokku. See tähendab, et hea tulemuse saamiseks tuleb teha väga palju fotosid. Estonia mudeli loomiseks tehti ligikaudu 45 000 50-megapiksli suurust kõrge resolutsiooniga fotot.

Algselt oli kavas hõlmata mudelisse ka kuni 20 m vrakki ümbritsevast merepõhjast koos autoteki sisemusega. Ümbritsevat merepõhja ei õnnestunud siiski tulemuslikult pildistada ning halva nähtavuse tõttu ei olnud võimalik vraki mõningaid osi pildistada. Autoteki jäädvustamist ei takistanud mitte ainult halb nähtavus, vaid ka sisemistest takistustest tulenev suur allveeroboti kinnijäämise oht (ja sellest tulenev roboti kaotuse oht).

Parvlaeva Estonia vöörirambi digitaalne mudel

Parvlaeva Estonia vöörirambi digitaalse mudeli eesmärk on anda võimalikult täpne ettekujutus parvlaeva Estonia rambi praegusest seisundist ja selle vigastustest. Mudelit kasutatakse vöörirambi tegeliku konstruktsiooni võrdlemiseks teoreetilise (projekteeritud) vöörirambi konstruktsiooniga, analüüsimaks ja hindamaks ehituse vastavust joonistele ning rambi vigastuste tekkepõhjuste kindlaks määramisel.

2021. aasta juulis toimunud parvlaeva Estonia õnnetuse uute asjaolude esialgse hindamise eeluuringute käigus avastati, et laeva vööriramp ei kinnitunud enam laevavraki külge - see toetus merepõhjale ja vrakile. Parvlaeva Estonia vööriramp tõsteti 25. juuli 2023 varahommikul merepõhjast üles ja transporditi Paldiski Lõunasadama kaudu praegusesse Ohutusjuurdluse Keskuse poolt renditavasse hoiukohta, et seda põhjalikult uurida.

Vöörirambi digitaalne kaksik on realistlik, fototekstuuriga kolmemõõtmeline mudel. Mudeli loomiseks laserskaneeriti merepõhjast üles toodud rampi. Selle tulemusel saadi täpne kolmemõõtmeline mudel, mille pinnale kanti fotogrammmeetriline mosaiik. Mudeli valmistas Vertz3D Studios OÜ riigihanke tulemusena.

Mudelit kuvatakse samamoodi nagu ramp praeguses hoiukohas paikneb. See tähendab, et rambi tegelik alumine pool (talastiku osa) paikneb üleval pool ning tegelik ülemine pool (siledam osa, mida mööda sõitsid sõidukid) toetub taladele, mida on osaliselt näha ka digitaalsel mudelil.

Rambi laserskaneerimise toorandmed (.stl formaadis ja 5,36 GB) saab alla laadida siit.

mudelid esialgne hindamine

Viimati uuendatud 12.09.2024