Vahearuande lõpus tehakse esialgsed järeldused.
Eelkõige tuuakse esile vraki halb seisukord. Samuti vastab 2020. aasta videos näidatud deformatsiooni asukoht aluspõhja paljandile. Seni kogutud tõenditele tuginedes tehakse kaks järeldust, mille kohaselt ei ole mingeid viiteid kokkupõrkele laeva või ujuva objektiga ega plahvatusele vööri piirkonnas.
Samuti tehti SHK ja OJK poolt läbiviidud analüüsis kokkuvõte 1997. aasta JAIC-i aruande faktidest seoses parvlaeva Estonia merekõlblikkusega. See hinnang on esitatud vahearuande lisas ning selle analüüsi esialgne järeldus on, et parvlaev Estonia ei olnud merekõlblik. See põhineb kahel asjaolul: 1) visiiri konstruktsioonis esinesid puudused, mida oleks olnud võimalik avastada, kui oleks tehtud vööriosa ülevaatus, ja 2) kuna vöörirambi kui põrkevaheseina ülemise pikenduse asukoht põhines praktilisel otsusel reeglitest vabastuse tegemiseks, oleks pidanud sellise vabastuse tingimus olema kirjas laeva tunnistustes, kuid seda ei dokumenteeritud vastavalt. Kui see vabastus oleks asjakohasesse tunnistusse märgitud, ei oleks laev Tallinn-Stockholm liinil sõita võinud.
Seni ei ole leitud midagi, mis muudaks oluliselt JAIC-i 1997. aasta aruandes esitatud tehnilisi järeldusi ja õnnetuse toimumise põhjuseid.
