Uuringuks kasutatud Riigilaevastiku laev EVA-316 lahkus Hundipea sadamast esmaspäeval, 1. juulil 2024 kell 23.10 ning jõudis parvlaeva Estonia hukupaika järgmisel hommikul kell 9.00. Uuringud toimusid teisipäeval ajavahemikus kell 10.00 kuni 22.00 ning kolmapäeval kell 6.30 kuni 18.30. EVA-316 jõudis tagasi Hundipea sadamasse neljapäeval, 4. juulil kell 3.45.
Allveerobotiga tehti kokku 17 sukeldumist – seitse esimesel uuringupäeval ning kümme teisel päeval. Uuringud algasid vrakist läänes ning jätkusid ida pool, liikudes vraki suunas. Lääne pool asunud uurimisobjektid olid enamasti üksikud, nii et iga objekti juurde toimus eraldi sukeldumine. Ida suunas liikudes võis iga sukeldumisega näha kümneid erinevaid objekte, sest need sukeldumised hõlmasid ka vrakist edelas asuvat rusuvälja, kus on palju laevalt merepõhja sattunud esemeid. Viimase sukeldumise käigus filmiti täiendavalt vraki piirkonda, millele varem toetus laeva vööriramp, mis tõsteti merepõhjast üles 2023. aasta juulis.
„Selle uuringu kõige olulisemaks leiuks oli laeva vöörirambi parema parda reelingu pööratav osa, mis paiknes merepõhjas visiiri leiukohast 485 meetri kaugusel läänes,“ rääkis Ohutusjuurdluse Keskuse laevaõnnetuste vanemuurija Tauri Roosipuu. „See on oluline tõend, sest tegemist on kõige läänepoolsema merepõhjast leitud objektiga, mis on kahtlusteta pärit parvlaevalt Estonia. See leid kinnitab taaskord ka seda, et laeva ramp avanes, sest see reelinguosa ei oleks saanud laeva küljest eralduda suletud rambi korral. Samuti välistab see teooria, et reelingud lõigati rambi küljest pärast laeva uppumist.“ Leitud objekt tõsteti merepõhjast üles ning transporditi Tallinnasse. Rohkem objekte selle uuringu käigus merepõhjast üles ei toodud.
Tegemist oli 2023. aasta novembris läbi viidud merepõhja kõrgresolutsioonilise sonariuuringu jätku-uuringuga. Parvlaeva Estonia eeldataval uppumisteekonnal tuvastati sonariuuringuga ligikaudu 300 arvatavalt inimtekkelist objekti ning määrati kindlaks nende asukohad. Jätku-uuringu eesmärgiks oli võimalusel kindlaks määrata, milliste objektidega on täpselt tegemist, kas need on pärit parvlaevalt Estonia ning kui, siis millisest laeva osast. Selleks vaadeldi ja filmiti väljavalitud objekte allveeroboti (ROV) kaameraga. Laeva uppumisteekonda kasutatakse sisendina laeva uppumisstsenaariumite arvutuslikus mudeldamises ja vastavas analüüsis, millega alustatakse tänavu suvel ning mis valmib aasta pärast.
Täiendav jätku-uuring toimus tänu Ohutusjuurdluse Keskuse, Riigilaevastiku ning Euroopa Meresõiduohutuse Ameti (European Maritime Safety Agency – EMSA) vahelisele koostööle, mis võimaldas mereuuringu läbiviimist võimalikult väheste kuludega.
Ohutusjuurdluse Keskus avaldab allveeroboti videouuringu tulemused koos möödunud aastal toimunud sonariuuringu tulemustega 2024. aasta septembris pärast kogutud andmete analüüsimist.
