Valminud vahetulemused käsitlevad asjaolusid, mis on pälvinud tähelepanu eelkõige Rootsis ning need käsitlevad järgmisi teemasid:
1. Sadamariigi kontrolli harjutus parvlaeval Estonia 27. septembril 1994
Seoses Eesti mereadministratsiooni (Veeteede Ameti) ülesehitamise ja arendamisega pärast Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamist toimus 1994. aasta septembris Eesti Veeteede Ameti teenistujatele sadamariigi kontrolli (Port State Control) läbiviimise koolitus, mille viisid läbi kaks Rootsi laevakontrolli inspektorit rahvusvahelise abi raames. Sadamariigi kontroll hõlmab endas riigi sadamaid külastavate välisriigi lippu kandvate laevade kontrolli. Näiteks allus parvlaev ESTONIA Eesti kui lipuriigi kontrollile ning Stockholmis ka Rootsi kui sadamariigi kontrollile. Koolituse praktilise harjutuse läbiviimiseks valiti parvlaev ESTONIA ning see toimus 27. septembril 1994 Tallinnas enne laeva väljumist viimaseks jäänud reisile.
Koolituse tulemused on olnud aluseks aruteludele ja vaidlustele, eelkõige Rootsis. On väidetud, et laeva väljumist püüti takistada laeva mittenõuetekohase seisundi tõttu ning et koolituse käigus koostatud laevakontrolli akt on üksteisest erinevate koopiate tõttu võltsitud. Parvlaeva ESTONIA õnnetuse uurimise Eesti, Soome ja Rootsi ühiskomisjoni (JAIC) 1997. aasta lõpparuandes on koolitust küll põgusalt mainitud, kuid selle asjaolusid ega tulemusi ei ole varem põhjalikult uuritud. Avaldatud memos on seetõttu välja toodud teadaolevad faktid koolituse kohta ning esitatud olemasolevate laevakontrolli aktide läbivaatamise ja analüüsi tulemused. Memo sisaldab ka tolleaegse sadamariigi kontrolli protseduuride tausta ja kirjeldust, et hõlbustada tollaste tingimuste mõistmist.
Memos järeldatakse, et kõnealuse koolituse puhul oli selgelt tegu ainult koolitusega, mitte ametliku laeva ülevaatusega. Ükski koolituse käigus tuvastatud puudus ei olnud nii tõsine, et see oleks olnud aluseks laeva kinnipidamisele ning seda ei proovitud ka mingil moel teha. Koolituse käigus koostatud laevakontrolli akti ja selle koopiate eri versioonide erinevused tulenevad loomulikest protsessidest ning neil puuduvad võltsimise tunnused (vt lisatud skeemi). Samuti on ebausutav ja ebamõistlik eeldada, et laevakontrolli inspektorid oleksid võinud leida sadamariigi kontrolli koolituse või ametliku sadamariigi kontrolli formaadis tehtud ülevaatuse käigus mõne laeva projekteerimisetapist pärineva ja õnnetuse põhjustanud konstruktsioonilise puuduse ning et sellega oleks võinud õnnetuse toimumise ära hoida.
2. Kaks "tundmatut laeva" JAIC-i lõpparuande joonisel
JAIC-i lõpparuande joonisel 17.1 on kujutatud mõnede päästetöödes osalenud laevade teekonnad õnnetuse ja sellele järgnenud otsingu- ja päästetööde ajal. Joonisel märgitud laevadest kaks on õnnetuspaiga läheduses tähistatud märkega „Tundmatu laev“. See asjaolu on tekitanud küsimusi, milliste laevadega oli tegu ning kas neil võis olla eelnev seos ESTONIA õnnetusega. Kõnealune joonis põhineb Utö saare mereseire radarijaama andmetel. Uurimine on näidanud, et need tuvastamata laevad olid tõenäoliselt laevad FINNJET ja FINNMERCHANT, mida JAIC-i lõpparuanne nimetab samuti kuue esimese laeva hulgas, mis alustasid päästeoperatsiooni. Kuna päästeoperatsiooni koordineeris Turu MRCC (merepääste koordinatsioonikeskus), ei pruukinud Utö radarijaamal radarimärkide ülestähendamise ajal olla ajakohast operatiivinfot kõigi sündmuskohale saabunud laevade asukohtade kohta.
3. Väidetavalt salajane Rootsi Mereadministratsiooni dokument
Üks ajakirjanik on andnud Rootsi Õnnetusjuhtumite Uurimise Ametile üle dokumendi, mis on väidetavalt koostatud üheksakümnendatel Rootsi Mereadministratsiooni (Sjöfartsverket) poolt ning millele on kantud kaitsevajaduse tase "SALAJANE". Dokument sisaldab teavet parvlaeva ESTONIA hukkumise alternatiivstsenaariumite kohta. SHK on dokumenti uurinud ja tuvastanud, et kuigi sellel on Rootsi Mereadministratsiooni logo, seda asutuses ei eksisteeri ning see pole ka selle asutuse koostatud. Dokumendil olev salastatusmärge on võltsitud ning dokumendi sisu ei anna põhjust täiendavate uurimistoimingute tegemiseks.
Parvlaeva Estonia õnnetuse uute asjaolude esialgse hindamise lõpparuanne valmib käesoleva aasta lõpuks Eesti, Soome ja Rootsi ohutusjuurdlusasutuste koostöös.
Ohutusjuurdluse Keskus avaldab memode eestikeelsed tõlked nende valmimisel.
