Parvlaeva Estonia esialgse hindamise eesmärkide saavutamiseks on järgmiste suuremahuliste tegevustena kavas laeva uppumise ning vöörikonstruktsiooni purunemise digitaalne mudeldamine. Jätkatakse intervjuude läbiviimist pääsenutega ning seotud isikutega. Uuringute lõpparuanne valmib 2025. aasta teises pooles. Kõiki tegevusi viiakse läbi koostöös Rootsi ja Soome ohutusjuurdluse asutustega.
Tänaseks on esialgse hindamise käigus lõpetatud mereuuringud, mis on hõlmanud vrakiuuringuid, seda ümbritseva merepõhja ja selle sisemuse uuringuid ning neid ümbritseva veesamba uuringuid. Kaldal on läbi viidud visiiri- ja rambi uuringud, kogutud ja analüüsitud varasemaid materjale ning viidud läbi erinevaid analüüse ja ekspertiise.
Esialgse hindamise projekti eelarveks kinnitas valitsus 2021. aasta 25. veebruaril 3 miljonit eurot, mis on tänaseks kulutatud ning millest on riigieelarvesse tagastatud 0,75 miljonit eurot (peamiselt 2022. aastal nurjunud vraki laserskaneerimise uuringu tõttu). Täiendav rahaeraldis on vajalik planeeritud tegevuste lõpetamiseks ning suurendab kolm aastat tagasi koostatud projekti eelarvet 0,5 miljoni euro võrra. Estonia uurimise kogumaksumusest rahastab Eesti 3,5 miljonit ja Rootsi 4,7 miljonit eurot. Projekti kallinemine on tingitud mereliste uuringute mahu suurenemisest ja sisendhindade tõusust.
Parvlaeva Estonia õnnetuse uute asjaolude esialgse hindamise algatas Ohutusjuurdluse Keskus 2. oktoobril 2020. aastal, kaasates ka Rootsi ja Soome ohutusjuurdlusasutusi. Õnnetuse täiendava uurimisvajaduse tinginud uuteks asjaoludeks olid 2019. aasta septembris filmitud ja 28. septembril 2020. aastal avaldatud videosalvestistel nähtavad läbistavad vigastused parvlaeva Estonia laevakeres.
