Avalik huvi on mõistetav, kuid väga paljude inimeste jaoks on parvlaevaga Estonia juhtunud õnnetus jätkuvalt äärmiselt tundlik teema. Peame olema vastutustundlikud ning austama nii mälestust hukkunutest kui ka omaste kestvat leina. Just nendel põhjustel tahab Ohutusjuurdluse Keskus (OJK) anda selgema vastuse küsimusele: millest tekkisid need avaused laeva paremas pardas, mida näidati norralaste poolt 2019. aastal filmitud ning aasta hiljem laiemale avalikkusele tutvustatud filmis. Parvlaeva Estonia esialgse hindamise algatamise eesmärk on välja selgitada seni teadmata olnud parema parda vigastuste tekkepõhjused ning anda hinnang 1997. aasta Õnnetuse uurimise Eesti, Soome ja Rootsi ühiskomisjoni (ingl.k. The Joint Accident Investigation Commission of Estonia, Finland and Sweden, lühend. JAIC) lõpparuandele. Töö tulemused plaanime avaldada järgmise aasta teises pooles.
Käesoleva aasta suvel toimunud mereliste eeluuringute peamine eesmärk oli tuvastada laeva üldseisund, mõõdistada parema parda deformatsioon ning saada täpne ülevaade vraki ümbritseva ala geoloogia, batümeetria ja veekeskkonna kohta, kasutades kaasaegseid tehnoloogilisi vahendeid. Me saame teada väga täpselt vraki üldseisundi ja seda ümbritseva merepõhja kohta. Antud informatsiooni on kriitilise tähtsusega põhiuuringute planeerimisel ning erinevate simulatsioonide läbi viimisel.
Loodame põhiuuringu läbi viia segamatult
Juulis läbi viidud eeluuringute käigus avastasime seni teadmata vigastusi, mis vajavad põhjalikumaid uuringuid järgmises etapis. Muuhulgas tegime kindlaks, et vigastus laeva paremas pardas, mida näidati norralaste 2020. aastal valminud filmis, ei ole ainuke seni teadmata vigastus, vaid laevakerel on mitmeid deformatsioone ja pragusid. Plaanime kindlaks teha täiendavalt avastatud vigastuste põhjused.
Samuti on tarvis tuvastada, miks on eest ära vööriramp, mis seni kinnitus osaliselt kahe hingega laeva külge. Et asjaolud välja selgitada, on tarvis täiendavaid uuringuid. Oletustel põhinevat infot me ei jaga, et vältida valeinfo levikut meedias ja avalikkuses.
Ohutusjuurdluse Keskus viib uuringud läbi professionaalselt, kaasates erinevate valdkondade tippspetsialiste Eestist, Rootsist, Soomest ning vajadusel ka mujalt maailmast. Eeluuringutel osales näiteks USAst pärit 3D skanneri spetsialist Brian Abbot, kes on muuhulgas korduvalt uurinud ka Titanicu vrakki.
Fakt on ka see, et parvlaeva Estonia vraki veealuseid eeluuringuid segati. Samas ei ole OJK ülesanne välja selgitada, kes või mis oli segaja ja mis on selle põhjuseks. Info segamise kohta edastasime vastavatele ametkondadele. Loodame, et erinevate riikide koostöös on uuringute järgmistes etappides võimalik segajaid ning segamist vältida.
Kõik materjalid avalikustame kodulehel
Üheksa päeva kestnud eeluuringute jooksul filmitud materjalid on kavas täies mahus avaldada loodaval uuringute teemalisel kodulehel. Eeluuringute käigus kogutud materjal on detailselt dokumenteeritud, toorinfo failid on salvestatud kujul, kus on kajastatud kõik muudatused – logides on kirjas iga üksiku uuringu kuupäev ning alguse ja lõpu kellaaeg.
Video ja sonarite salvestused töötame enne läbi, et hägustada kohad, kus on näha võimalikke surnukehasid või inimeste isiklikke esemeid, kuid salvestatud materjale ei lõigata lühemaks ega monteerita. Kuna 9 päeva jooksul salvestasime suures mahus erinevaid materjale, siis nendega tutvumine ning läbi töötamine võtab aega.
Järgmine kõige mahukam tööde etapp on Estonia jooniste digitaliseerimine selleks, et läbi viia erinevad simulatsioonid. Plaan on luua simulatsioon, kuidas toimus visiiri lukkude ja hingede purunemine ning kuidas visiir eraldus laevast, kuni laeva vee alla vajumiseni.
Kui Estonia uppumist kuni vee alla vajumiseni on kajastatud erinevates simulatsioonides, siis vajumist merepõhja ning sellele järgnevaid varinguid varasemalt simuleeritud ei ole. Ohutusjuurdluse Keskusel on nüüd kavas simuleerida õnnetuse seda osa, kui laev oli vee alla vajunud ning kuidas ta vajus merepõhja. Soovime näidata, kuidas toimusid aja jooksul erinevad varingud merepõhjas ning millised vigastused ja mil viisil on varingutest tekkinud. See selgitab, millised vigastused tekkisid laeva vajumisel merepõhja ning millised hilisemate varingute tõttu. Ka need materjalid saavad edaspidi olema avalikud.
Kui soovime ammendavaid objektiivseid vastuseid küsimustele, mis on vigastuste tekkepõhjuseid, peame keskenduma uuringute kvaliteedile. Ohutusjuurdluse Keskus ei tegele süüdlaste otsimisega, vaid õnnetuste ja intsidentide tekkepõhjuste välja selgitamisega eesmärgiga vältida sarnaste õnnetuste kordumist.
Rene Arikase arvamuslugu ilmus ajalehes Eesti Päevaleht 3. septembril 2021
