Uurimislaev Skagerak väljus Rootsi Nynäshamni sadamast reedel, 24. novembril kell 16.00 ja jõudis parvlaeva Estonia hukupaika järgmisel hommikul kell 07.00. Laupäeva lõunani oodati lainetuse alanemist, misjärel alustati uuringuseadmete viimase, kohapealse kontrolliga. Esimene osa uuringust viidi sobivast ilmaaknast tingitult läbi laupäeva õhtul kella 18.00-st kuni kella 11.00-ni esmaspäeva hommikul. Sonariplatvormi veeskamise ohutuse ja andmete kvaliteedi tagamiseks pidi määrav lainekõrgus hukupaigas olema tööde läbiviimisel väiksem kui 1,5 meetrit. Ilmaolude paranemise ootamise ajaks sõitis uurimislaev Skagerak Soome ranniku alla Lillharu saare lähistele. Laineoludest tulenevalt alustati uuringu teist osa teisipäeval, 28. novembril kell 17.00 ning tööd lõpetati järgmise päeva varahommikul kell 04.00. Uurimislaev Skagerak jõudis tagasi Nynäshamni sadamasse kolmapäeval, 29. novembril kell 15.45.
Sonariuuring parvlaeva Estonia hukupaigas oli edukas. Lisaks umbes 4 ruutkilomeetri suurusele põhiuuringualale koguti kvaliteetseid andmeid ka mõnelt ümbritsevalt alalt. Mereuuringule järgneb kogutud andmete analüüsimine kaldal. Uuringutulemused antakse tellijale üle selle aasta lõpuks.
Uuringu eesmärk oli saada ülevaade õnnetuse ajal veega täitunud parvlaeva Estonia uppumisteekonnast ning kaardistada detailselt vrakki ümbritsevat merepõhja. Uuringuga sooviti tuvastada võimalikult palju parvlaeva Estonia vraki ümbruses merepõhjas lebavaid laevaga seotud esemeid. Õnnetuse algusest alates sattus laevalt eeldatavasti vette erinevaid objekte, mille asukohtade tuvastamine aitab rekonstrueerida laeva uppumisteekonda. Uuringu tulemusi kasutatakse järgmisel aastal kavas oleva laeva uppumise digitaalse mudeldamise sisendandmetena.
Uuringu teostamise lepingupartneriks oli Norra ettevõte Reach Subsea AS, kes viis läbi ka käesoleva aasta juulis toimunud meretööd parvlaeva Estonia vraki asupaigas. Uuringu läbiviimiseks kasutati Göteborgi ülikoolile kuuluvat uurimislaeva Skagerak, mida haldab ettevõte Northern Offshore Services. Uurimislaeva piiratud mahutavuse tõttu osales meretöödel üks OJK ja üks SHK esindaja.
Võimalikult täpsete tulemuste saavutamiseks kasutas töövõtja tipptehnoloogiat. Uuringuseade EIVA Equinox koosneb kaugjuhitavast pukseeritavast platvormist EIVA ScanFish 3D ning Wavefront Solstice MAS (Multi-Aperture Sonar) mitmikavasonarist. MAS on kombinatsioon suure jõudlusega tehisavasonarist (Synthetic Aperture Sonar - SAS) ning töökindlast külgvaatesonarist (side-scan sonar - SSS). Uuenduslik tehnoloogiline lähenemine tagab võrreldes traditsioonilise külgvaatesonariga oluliselt täpsemad tulemused.
Näide sonaripildi eraldusvõimest – parvlaeva Estonia vöörivisiiri jälg merepõhjas.
