„Tehniliselt keerukate uuringute läbiviimine 70-80 meetri sügavusel merepõhjas lebava laevavraki juures nõuab väga põhjalikku planeerimist ja eeltöid,“ lausus uuringute juht, Eesti Ohutusjuurdluse Keskuse juhataja Rene Arikas. „Kõik tegevused, mida oleme läbi viinud parvlaeva Estonia vraki esialgse hindamise käigus, on olnud ettevalmistuseks 2022. aastal toimuvateks põhiuuringuteks.“
Rene Arikase sõnul on uuringute järgmiste sammudena kavas ferromagneetiline uuring, mille käigus tuvastatakse laevavraki ümbruses merepõhjas leiduvad metallobjektid; laserskaneerimine ja fotogrammeetriline uuring, mille abil luuakse vrakist täpne 3D kujutis. Algab allveeliuguri uuring merepõhja hoovuste ja hägususe jälgimiseks. Laevaõnnetusest pääsenutega viiakse läbi intervjuud.
„Kolme riigi ohutusjuurdluse asutuste regulaarsed veebikohtumised parvlaeva Estonia uuringute teemadel toimuvad igal nädalal, lisaks on aeg-ajalt vajalik korraldada pikemaid silmast silma kohtumisi, et merenduse ja mereohutuse valdkonna ekspertidest koosnev töögrupp saaks teemad detailideni läbi arutada,“ lausus Arikas. „Selleks hetkeks, kui põhiuuringud merel vraki asukohas reaalselt algavad, peab tegevuskava paigas olema. See tähendab, et on läbi viidud nõuetekohased riigihanked, leitud parimad spetsialistid, kes uuringute käigus töid teostavad, lepitud kokku kogu tegevuskava laevameeskondade ja kõigi teiste asjaosalistega. Kevadel algavate uuringute eesmärk on saada faktipõhised ja ammendavad vastused küsimustele, mis on parvlaeva Estonia vraki vigastuste tekkepõhjused.“
